Lisa

KINNITATUD

Maarjamaa Riigikooli direktori käskkirjaga

„Maarjamaa Riigikooli kodukorra kinnitamine“

MAARJAMAA RIIGIKOOLI KODUKORD

1.ÜLDSÄTTED

1.1 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava Maarjamaa Riigikooli (edaspidi: kool)

kodukord on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik. Kooli kodukord kehtib

kõikjal, kus korraldatakse kooli õpilastele õppetööd ja viiakse läbi kooliüritusi.

1.2. Kooli kodukord on kokkulepitud reeglistik, mis reguleerib igapäevast kooli tööd,

suhtlemist, käitumist ja ühistegevust kooli ruumides, kooli territooriumil ja kooli

korraldavatel sündmustel, õppekäikudel, ekskursioonidel.

2.ÕPILASE NING KOOLI TÖÖTAJA KÄITUMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

2.1. Koolipere liikmed juhinduvad oma tegevuses ja suhtluses kooli väärtustest ning

käitumise headest tavadest.

2.2. Õpilase arengu, eduka õppimise ning edasijõudmise eeldus ja alus on õppimiskohustuse

täitmine ning kooli ja kodu asjakohane teabevahetus.

2.3. Kooli ametlik suhtluskanal õpilaste, õpetajate ning vanemate/seaduslike esindajate

(edaspidi koos vanem/vanemad) vahel on õppeinfosüsteem Stuudium (edaspidi

Stuudium). Kui osapoolel ei ole võimalik kokkulepitud meetodit või kanalit kasutada,

teavitab ta sellest viivitamatult teist osapoolt ja pakub välja talle sobiliku meetodi või

suhtluskanali. Lisaks on igal kooli töötajal e-posti aadress. Lisainformatsiooni on

võimalik saada ka kooli veebilehelt, infostendidelt ning klassijuhatajalt ja

aineõpetajatelt.

2.4. Õppimiskohustus on õpilase kohustus osaleda õppes ning omandada teadmisi, oskusi ja

pädevusi, et tagada enda areng.

2.5. Õpilastel on õigus ja kohustus kasutada kõiki neile koolis määratud arengut toetavaid

tugiteenuseid.

2.6. Koolimajja on lubatud siseneda isiklike asjade ning õppetööks ja huvitegevuseks vajalike

esemete ning vahenditega.

2.7. Kooli töötajad ja õpilased suhtuvad heaperemehelikult ja säästvalt kooli üldkasutatavasse

varasse ning vahenditesse, hoides oma töökohal ning kooli ruumides puhtust ja korda.

2.8. Koolimajas kasutatakse vahetusjalatseid.

2.9. Üleriided ja välisjalatsid jäetakse selleks ettenähtud garderoobi või hoiupaika.

Koolipäevaks vajalikud vahendid võetakse õppetööle kaasa.

2.10. Koolipäev on aeg, millal õpilane viibib koolis – koolipäev algab reeglina õpilase

saabumisega kooli territooriumile (õpilaskodus elava õpilase puhul õpperuumidesse) ja

lõpeb kooli territooriumilt (õpperuumidest) lahkumisega. Koolipäeva sisse kuuluvad

õppetunnid, vahetunnid, ainekonsultatsioonid, õppekäigud, õpilasüritused, huviringid japikapäevarühm. Õpilase koolipäev algab päevakavas ettenähtud ajal ja lõpeb kas

õpilaskodusse või koju minemisega päevakavas ettenähtud ajal.

2.11. Koolipere välimus ning riietus on töö- ja õpikeskkonda sobilik.

2.12. Külastajad viibivad koolimajas koolitöötajate teadmisel ja nõusolekul. Õppetöö ajal

viibivad koolimajas kooli töötajad, õpilased ja eelnevalt kokkulepitud kooli külastajad.

2.13. Kooli territooriumil järgitakse korrakaitseseaduse §55 lg1 ja §56 lg1 avalikule kohale

sätestatud käitumise üldnõudeid.

3.ÕPPETÖÖ KORRALDUS

3.1. Kooli õppetöö toimub õpetaja plaanide kohaselt kooli ruumides ja territooriumil ning

õppekoha õppejuhi/õppekorraldusjuhi või teda asendava töötaja (edaspidi koos õppejuhi)

kooskõlastusel õppekäikudel.

3.2. Õpilane jõuab tundi õigeaegselt ning võtab kaasa vajalikud õppevahendid. Õppetunni

ajal on õpilane aineõpetaja määratud kohas ja tegeleb õppimisega.

3.3. Vahetunnid on õpilasele puhkamiseks. Vahetundides viibib õpilane õpetajate poolt

määratud alal.

3.4. Õppetunni algusest annab märku koolikell.

3.5. Koolipäeva jooksul kasutab õpilane nutiseadmeid üksnes õpetaja korraldusel. Kui

nutiseadme kasutamine häirib õpilase koolipäevale keskendumist, siis kool võtab

ühendust lapsevanemaga.

3.6. Õpilane lahkub õppetöö ajal koolimajast või kooli territooriumilt klassijuhataja või

õppejuhi teadmisel ja nõusolekul.

3.7. Kooli/tundi hilinemise, koolist/tunnist või õpilaskodu rühmast kokku leppimata

lahkumisest teavitab õpetaja klassijuhatajat ja/või sotsiaalpedagoogi, et oleks võimalik

selgitada välja põhjused, uuendada vajadusel kokkuleppeid õpilasega ning rakendada

kohaseid tugi- ja mõjutusmeetmeid, mis toetavad õpilast päevakavast kinni pidamisel.

Klassijuhataja või sotsiaalpedagoog teavitavad hilinemisest või omavolilisest

lahkumisest vanemat ning omavolilisest lahkumisest ka õppejuhti.

3.8. Õpetaja puudumise korral teavitab õpilane sellest lähimat kooli töötajat, kes teavitab

selles õppejuhti.

3.9. Muudatusi kooli päevakavas kooskõlastatakse eelnevalt õppejuhiga.

4.ÕPPEST PUUDUMISE JA SELLEST TEAVITAMISE KORD

4.1. Õpilane võib puududa õppetööst ainult mõjuval põhjusel, milleks on:

4.1.1. õpilase haigestumine või talle tervishoiuteenuse osutamine;

4.1.2. läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud;

4.1.3. olulised perekondlikud põhjused;

4.1.4. kooli esindamine;

4.1.5. piirkonna või riigi esindamine.

4.2. Vanem teavitab klassijuhatajat õpilase koolist puudumisest, selle põhjusest ja

võimalikust kestusest esimesel võimalusel. Puudumisest teatatakse Stuudiumi kaudu.

Kui vanemal pole võimalik Stuudiumi kasutada teavitab ta puudumisest telefonikõne,

tekstsõnumi või e-kirja teel.4.3. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, võtab klassijuhataja või

sotsiaalpedagoog vanemaga esimesel võimalusel ühendust.

4.4. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise

põhjust välja selgitada, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset kohalikku

omavalitsust esimesel võimalusel.

4.5. Kui puudumine ei ole kooli jaoks põhjendatud, on koolil õigus taotleda täiendavaid

selgitusi.

4.6. Koolipäeva jooksul koolis haigestunud õpilane pöördub arstiabi saamiseks kooli

tervisekabinetti, kus kooliõde hindab õpilase tervislikku seisundit ning suunab ta

vajaduse korral koolist koju. Kooliõde informeerib sellest klassijuhatajat ja/või

sotsiaalpedagoogi ning vajadusel ka õppejuhti ja aineõpetajaid. Kooliõe puudumisel

pöördub õpilane õpetaja või sotsiaalpedagoogi poole.

4.7. Õppekäigu või muu taolise korral esitab õppest puudumise avalduse seda korraldav

koolitöötaja. Avaldus tuleb esitada vähemalt nädal enne planeeritavat üritust õppejuhile.

Avalduse esitamisel kinnitab koolitöötaja, et on teavitanud üritusest õpilase vanemat ning

saanud temalt nõusoleku ja vajadusel vajaliku info (nt õpilase terviseseisund) õpilase

kohta.

4.8. Õpilase õppetunnist puudumine märgitakse Stuudiumi päevikusse hiljemalt õppetunni

lõpuks.

4.9. Kui õpilane puudub õppest mõjuva põhjuseta, on koolil õigus rakendada tema suhtes

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tugi- ja mõjutusmeetmeid.

4.10. Õpilase õppes osalemist jälgivad õpilase vanem ja klassijuhataja, vajadusel kooli

tugispetsialist(id) ja juhtkond. Sagedase puudumise korral ja/või mõjuva põhjuseta

puudumiste tekkimisel arutab klassijuhataja puudumisi õpilase ja tema vanemaga,

vajadusel ka kooli tugispetsialisti(de) ja õppekoha õppejuhi või direktoriga.

5.HINDAMISEST TEAVITAMINE

5.1. Õpilase hindamise põhimõtteid kirjeldatakse kooli õppekavas. Õpitulemuste hindamise

põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele õpetaja oma õppeaines õppeperioodi algul

lähtuvalt aine spetsiifikast. Õpilane saab õpetajalt õppeperioodi alguses teada, mida ja

millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise

kriteeriumid.

5.2. Kool teavitab õpilast ja tema vanemat õpitulemustest Stuudiumi, hinnetelehe, tunnistuse

ning arenguvestluste kaudu.

6.ÕPILASE TUNNUSTAMINE

6.1. Kooli õpilaste tunnustamise süsteemi eesmärk on õppimisele ja enese igakülgsele

arendamisele pühendunud õpilastele motiveeriva tähelepanu osutamine.

6.2. Õpilaste tunnustamise alus on:

6.2.1. hea ja väga hea õppimine;

6.2.2. viisakas käitumine;

6.2.3. edusammud individuaalses arengus;

6.2.4. aktiivne osalemine klassi- ja koolivälises tegevuses;6.2.5. kaasõpilaste ja kooli töötajate abistamine;

6.2.6. saavutused olümpiaadidel, spordi- ja ainevõistlustel, muudel võistlustel,

konkurssidel jmt.

6.3. Õpilaste tunnustamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid ja vahendeid:

6.3.1. suuline kiitus;

6.3.2. kiitus Stuudiumis;

6.3.3. tunnustamine arenguvestlusel ning käitumise ja hoolsuse kujundaval hindamisel;

6.3.4. kooli kiituskiri, tänukiri, diplom ja aine kiituskiri;

6.3.5. mitterahalised materiaalsed preemiad;

6.3.6. osalemisvõimalus preemiaüritustel.

6.4. Suulise kiitusega tunnustavad õpilasi igapäevase kujundava hindamise kaudu kõik kooli

õpetajad ning koolipere ees kooli juhtkonna liikmed.

6.5. Kiituse Stuudiumisse kirjutavad õpilasega seotud koolitöötajad.

6.6. Arenguvestlusel ning käitumise ja hoolsuse kujundaval hindamisel tunnustavad õpilast

klassijuhatajad, toetudes kolleegide ettepanekutele.

6.7. Ettepanekuid õpilaste tunnustamiseks võivad teha kõik kooli töötajad ja kaasõpilased.

6.8. Punktides 6.3.4.–6.3.6. nimetatud viisil õpilase tunnustamise otsustab direktor

käskkirjaga. Kooli kiituskirja või tänukirjaga tunnustatakse õpilasi allpool loetletud

juhtudel.

6.8.1. Kiituskiri – isikliku arengu alane edu, ainealane edu, edu koolivälistel üritustel

jms. Esildise kiituskirjaga tunnustamiseks teeb õpilasega seotud koolitöötaja.

6.8.2. Tänukiri – aktiivne osalemine ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Esildise

tänukirjaga tunnustamiseks teeb õpilasega seotud koolitöötaja.

6.8.3. Mitterahalise materiaalse preemiaga või osalemisvõimalusega koolivälistel

preemiaüritustel võidakse tunnustada õpilasi, kes on õppeaasta jooksul korduvalt

tunnustust pälvinud. Esildise selleks saab teeb õpilasega seotud koolitöötaja.

6.9. Õpilasi võib tunnustada ka klasside või rühmade kaupa. Esildise klasside või rühmade

kaupa tunnustamiseks teeb koolitöötaja.

6.10. Õpilaste tunnustamisest informeerib klassijuhataja lapsevanemat.

6.11. Kooliga aktiivset koostööd tegevaid vanemaid tunnustatakse kooli tänukirjaga. Esildise

vanematele tänukirja andmiseks teevad koolitöötajad.

7.ÕPPE- JA TÖÖVAHENDITE KASUTAMISE NING KOOLILE TAGASTAMISE

TINGIMUSED JA KORD

7.1. Kooli töötajad ja õpilased vastutavad nende kasutusse antud õppe- ja töövahendite, sh

õpikute ja töövihikute, ning raamatukogust laenutatud vahendite otstarbekohase

kasutamise eest.

7.2. Õpilane on kohustatud hoidma õpikuid korrektselt ning kaitsma neid ümbrispaberi

või kaantega.

7.3. Kooli töötajad ja õpilased tagastavad nende kasutuses olnud tehnilised vahendid

ettenähtud kohta.7.4. Suvevaheajale minnes või koolist lahkudes tagastavad töötajad ja õpilased kõik nende

kasutusse antud koolile kuuluvad vahendid samaväärses seisukorras, kui need

kasutamiseks saadi.

7.5. Õppe- ja töövahendite tahtliku rikkumise või kaotamise korral vastutab isik, kelle

kasutusse need anti, ja eelistatult asendab rikutud või kaotatud vahendi.

8.INFOSÜSTEEMIDE KASUTAMINE, PILDISTAMINE NING FILMIMINE

ÕPPETÖÖS JA ISIKUANDMETE KOGUMINE

8.1. Kool tagab õpilastele, õpetajatele ning lapsevanematele tasuta ligipääsu Stuudiumile,

vajadusel ka kooli arvutite kaudu koolis kohapeal.

8.2. Isikuandemete kogumisel ja infosüsteemide kastutamisel lähtub kool

privaatsuspoliitikast, mis on kättesaadav kooli kodulehel.

8.3. Kooli töötajatel, õpilastel ja lapsevanematel on lubatud koolis isiklikuks otstarbeks

pildistada ja filmida pärast koolipäeva lõppu. Isiklikul otstarbel pildistamine ja filmimine

tähendab inimeste pildistamist või sündmuste filmimist meenutamise eesmärgil. Pilte ja

videoid ei või hiljem ilma pildil või videol näha oleva isiku nõusolekuta avalikustada või

levitada.

8.4. Koolis toimuvatel sündmustel korraldab pildistamist või filmimist kool. Juhul, kui koolis

toimub avalik pildistamine või filmimine, siis on vastav märge nähtaval kohal.

8.5. Kool ei avalikusta õpilaste ega ka vilistlaste andmeid.

9.KOOLI RAJATISTE, RUUMIDE NING ÕPPE- JA TEHNILISTE

VAHENDITE ÕPPEKAVAVÄLISES TEGEVUSES KASUTAMISE KORD

9.1. Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume,

raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid.

9.2. Kooli ruumide ning õppe-, spordi- ja tehniliste ja muude vahendite kasutamine lepitakse

kokku vastava ruumi või vahendi eest vastutava kooli töötajaga.

9.3. Ruumi või vahendi kasutamine toimub vastavalt töötaja antud juhistele või tema vahetul

juhendamisel ning kooli töötaja vastutusel ja järelevalve all.

9.4. Võimlas, jõusaalis, õppeköögis, käsitöö-, tööõpetuse- ja arvutiklassis peavad õpilased

täitma nende ruumide kasutamise erinõudeid, mis on ruumis nähtaval kohal.

9.5. Viimane ruumist lahkuja kustutab tuled ja sulgeb aknad.

9.6. Ruumide ja vahendite heakorra ning otstarbeka kasutamise eest koolis toimuvatel

üritustel vastutab ürituse/tegevuse korraldaja.

9.7. Vara või ruumi õpilase poolt tahtliku lõhkumise korral toimub kahju hüvitamine peale

asjaolude selgitamist vanemaga kokkulepitud korras.

10.KOOLI ÕPILASPILET

10.1. Õpilaspilet on õppimist tõendav dokument.

10.2. Õpilaspileti väljastab kool õpilasele pärast õpilase kooli nimekirja arvamist. Õpilaspilet

registreeritakse dokumendihaldussüsteemis PINAL.

10.3. Dokumendifoto saadetakse koolile aadressil info@maarjamaa.edu.ee jpg-failina.10.4. Kui õpilaspilet on varastatud, kadunud või rikutud, on vanemal õigus taotleda koolilt uut

õpilaspiletit. Taotlus tuleb esitada koolile aadressil info@maarjamaa.edu.ee.

11.VAIMSE JA FÜÜSILISE TURVALISUSE TAGAMISE, ENNETAMISE,

REAGEERIMISE, JUHTUMIST TEAVITAMISE NING SELLE

LAHENDAMISE KORD

11.1. Õpilaste ning koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise eest vastutavad kõik

koolitöötajad.

11.2. Kooli õpilase või töötaja au teotamine, muu hulgas ebakohase hinnanguga, isiku nime

või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine on keelatud.

11.3. Vaimset või füüsilist turvalisust ohustavad olukorrad on

11.3.1. vaimse või füüsilise vägivalla kasutamine;

11.3.2. kooli territooriumile koolis keelatud esemete ja ainete toomine;

11.3.3. õpilaste, kooli töötajate või kooli vara vastu suunatud tegevus, sh selle

kahjustamine, hävitamine või kasutamise piiramine.

11.4. Vägivalla ennetamine

11.4.1. Kool teeb järjepidevalt koostööd iga õpilase ning tema perega. Perega kontakti

loomise ja kooli tugispetsialistide kaasamise eest vastutab õpilase klassijuhataja.

11.4.2. Koolipere iga liige jälgib igapäevaselt, et kedagi ei kiusata, ja märkab abivajajat.

11.4.3. Koolipäeva jooksul ja õpilaskodus tagatakse õpilaste üle pidev järelevalve.

Järelevalve tagamise eest vastutavad tunde läbi viivad õpetajad, enne tundide

algust ja vahetundides ka teised kooli töötajad. Pärast õppetundide lõppu

vastutavad korra eest õpilaskodu töötajad.

11.5. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine ning turvalisust ohustavale olukorrale

reageerimine

11.5.1. Kooli töötajad jälgivad koolipäeva jooksul toimuvat ning neil on valmisolek

ohustavale olukorrale võimalikult varajases faasis oskuslikult reageerida, et

vältida pingete võimalikku eskaleerumist.

11.5.2. Kõik kooli töötajad ja õpilased on kohustatud viivitamatult reageerima, kui

märkavad teise kooli töötaja või õpilase vaimset või füüsilist turvalisust ohustavat

olukorda. Juhtumit pealt näinud või juhtumist informeeritud koolitöötaja

võimalusel sekkub ja rahustab osapooled. Kui konflikti lõpetada ei õnnestu või

on see sekkujale ohtlik, kutsub juhtumit pealt näinud koolitöötaja abi või helistab

hädaabinumbril 112. Kannatanu ohtliku seisundi korral teavitab ta koheselt

häirekeskust ning kooskõlastab edasise tegevuse õppejuhi. Edasine tegevus

toimub kooli hädaolukorra plaani kohaselt. Vajadusel osutab töötaja esmaabi või

pöördub kannatanuga kooli meditsiiniõe poole.

11.5.3. Kooli juhtkond analüüsib koolis aset leidnud vaimset ja füüsilist turvalisust

ohustavaid juhtumeid, nende põhjuseid ning rakendab vajadusel täiendavaid

meetmed turvalisuse tagamiseks.

11.6. Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavast olukorrast

teavitamine11.6.1. Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavast

olukorrast või juhtumist tuleb alati teavitada juhtkonda juhtkonnas kokku lepitud

korras.

11.6.2. Õpilane ja/või vanem pöördub üldjuhul esmalt klassijuhataja, kasvataja või

tugispetsialisti poole. Lisaks on võimalus pöörduda kooli juhtkonna poole.

11.6.3. Kiiret sekkumist nõudvate juhtumite (vahetu oht teise inimese elule ja/või

tervisele) puhul pöördub õpilane lähima täiskasvanu poole. Kooli töötaja teavitab

vajadusel kolleegi, pöördub õppejuhi või teda asendava töötaja poole või helistab

päästeteenistusse.

11.6.4. Tulekahju või muu erakorralise olukorra puhul tuleb täita esmaseid

ohutusreegleid ning tegutseda vastavalt tulekahju korral tegutsemise plaanile või

hädaolukorra lahendamise plaanile.

11.6.5. Abivajavast lapsest teavitamine.

11.6.5.1. Abivajavaks lapseks loetakse õpilast, kelle puhul on tekkinud kahtlus

tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu tema õigusi rikkuva

olukorra suhtes, ja last, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste

inimeste heaolu.

11.6.5.2. Abivajavast lapsest tuleb teavitada kooli sotsiaalpedagoogi ja helistada

lasteabi telefonil 116 111.

11.6.6. Klassijuhataja, õppejuht või õppejuhi määratud töötaja teatab viivitamatult

olukorraga seotud lapse vanemale vaimse ja füüsilise vägivalla juhtumist ja selle

lahendamise käigust.

11.7. Vaimset ja füüsilist turvalisust ohustava olukorra lahendamine.

11.7.1. Juhtumi kohta infot saanud kooli töötaja veendub, et juhtum saab asjakohase

lahenduse või vajadusel annab juhtumi lahendamise edasi kolleegile. Juhtumi

lahendamata jätmine ja turvalisust ohustava info eiramine on lubamatu.

11.7.2. Juhtumi kohta informatsiooni saanud või juhtumit pealt näinud kooli töötaja

kaasab juhtumi lahendamisse õppejuhi, kes korraldab juhtumi fikseerimise ja

asjaolude selgitamise, kaasates vajadusel teisi spetsialiste ja kolmanda osapoole.

Samuti korraldab õppejuht sekkumise tegevuskava kokku leppimise ja vajalike

meetmete rakendamise ning juhtkonnas kokku lepitud viisil juhtkonna

teavitamise juhtumist.

11.7.3. Õppejuhil või juhtkonna liikmel on õigus võtta juhtumis osalenutelt ja

pealtnägijatelt suulised või kirjalikud seletused.

11.7.4. Kooli või koolipere liikme õiguste kahjustamisel on kahju saajal õigus nõuda

kahju hüvitamist võlaõigusseaduses toodud alustel.

11.7.5. Kiiret reageerimist nõudvas olukorras toimitakse vastavalt koolis kehtestatud

hädaolukorra lahendamise plaanile, tagades eelkõige enda ohutus.12.KOOLIS KEELATUD ESEMED JA AINED NING NENDE HOIULE VÕTMISE

JA HOIUSTAMISE KORD

12.1. Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõikes (11) sätestatule on kooli

ruumides, kooli territooriumil ja õpilaskodus õpilasele keelatud järgmised esemed ja

ained:

12.1.1. relv relvaseaduse tähenduses ja relvalaadsed esemed;

12.1.2. lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse

tähenduses;

12.1.3. aine, mida kasutatakse mürgistuse või joobe tekitamiseks;

12.1.4. aine, mis on seaduse alusel keelatud õpilase vanusest tulenevalt;

12.1.5. muu ese või aine, mida võib kasutada õpilase või teise isiku elu või tervise ohtu

seadmiseks või võõra asja kahjustamiseks.

12.2. Keelatud esemete või ainete omamise korral on õpilane kohustatud andma need kooli

töötaja esmasel nõudmisel viivitamatult kooli hoiule.

12.3. Keelatud esemete või ainete hoiule võtmise kohta koostatakse vormikohane keelatud

aine(te)/eseme(te) äravõtmise akt.

12.4. Õpilaselt hoiule võetud esemeid või vahendeid hoiustab õppejuht ja need antakse

reeglina üle õpilase vanemale vormikohase akti alusel.

12.5. Kui vanem ei tule hoiule võetud eseme(te)le/ aine(te)le järele nelja nädala jooksul, siis

kool hävitab need ning teeb vastava märke vormikohasesse akti.

12.6. Kui õpilane keeldub kooli töötaja korralduse täitmisest ega anna oma valduses olevaid

keelatud esemeid või aineid hoiule, pöördub kooli esindaja viivitamatult lapsevanema

poole. Lapsevanem on kohustatud esimesel võimalusel tulema kooli probleemi

lahendama.

12.7. Kui õpilase valduses on kooli töötaja hinnangul ohtlikke esemeid või aineid, teavitab

kooli töötaja sellest viivitamatult politseid.

13.KODUKORRA TÄITMATA JÄTMISEL RAKENDATAVAD

MÕJUTUSMEETMED

13.1. Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama

ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes

rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ning mõjutusmeetmeid

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58 sätestatud tingimustel ja korras.

13.2. Mõjutusmeetme kasutamise aluseks on alltoodud tegude või sündmuste astmik.

13.2.1. Rikkumine – käitumise heade tavade või kodukorra reeglite sihilik rikkumine.

13.2.2. Tõsine rikkumine – kodukorra reeglite korduv rikkumine või ühekordne raske

rikkumine (sh vaimne või füüsiline vägivald, vargus, materiaalse kahju

tekitamine, koolikohustuse mittetäitmine).

13.2.3. Raske rikkumine – kodukorra reeglite korduv raske või ühekordne raskete

tagajärgedega rikkumine (nt kehavigastuse tekitamine, vargus või materiaalse

olulise kahju tekitamine, koolikohustuse jätkuv mittetäitmine).

13.3. Tugi- või mõjutusmeetme määramisel eelistatakse õpilase ja tema vanema ning

kannatanu nõusolekul kahju heastamisele ja rikkumise kordumise vähendamiselesuunatud mõjutusmeetmeid. Kaalukamaid mõjutusmeetmeid kasutatakse juhul, kui

kergemad mõjutusmeetmed ei ole avaldanud mõju või on tegemist tõsise või raske

rikkumisega.

13.4. Mõjutusmeetmete valimisel arvestatakse igal konkreetsel juhul õpilase individuaalsust ja

mõjutusmeetme kasutamise võimalikke tagajärgi, sh mittesoovitavaid tagajärgi.

13.5. Ettepaneku tugi- või mõjutusmeetmete rakendamiseks teeb kooli töötaja.

13.6. Enne tugi- või mõjutusmeetme rakendamist kutsutakse vajadusel kokku ümarlaud, et

kuulata ära õpilase selgitused ja selgitada õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut.

Õpilasel ja vanemal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist avaldada arvamust

õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.

13.7. Olenevalt meetmest ja lähtudes meetme määramise protsessist, teavitab kool õpilast ja

vanemat tugi- või mõjutusmeetme rakendamisest kas suuliselt või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Suulise teavitamise korral on vanemal võimalik saada

ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuvõte.

13.8. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatakse vanemat alati, kui rakendatakse

ajutist keeldu võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks sündmustest ja

väljasõitudest.

14.JÄLGIMISSEADMESTIKU KASUTAMINE

14.1. Koolis kasutatakse pilti salvestavat jälgimisseadmestikku. Urvaste ja Valga Jaanikese

õppekohas kasutatakse jälgimisseadmestikku kooli ruumides ja territooriumil. Kammeri,

Nurme, Raikküla ja Kiigemetsa õppekohas kasutatakse jälgimisseadmestikku kooli ja

õpilaskodu ruumides.

14.2. Jälgimisseadmestiku on paigaldanud, seda haldab ja hooldab Riigi Kinnisvara

Aktsiaseltsi (RKAS) lepinguline partner. Territooriumile sisenejat teavitatakse vastavate

kleebistega.

14.3. Jälgimisseadmestikku võib kasutada kooli hoonete, territooriumi ja territooriumile

paigaldatud vara kaitseks ning territooriumil viibivate isikute ja vara kasutajate

turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks, olukorrale reageerimiseks ning

korrarikkumise menetlemisel asitõendite väljaselgitamiseks.

14.4. Jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamiseks paigaldatakse kooli territooriumile ja

koolihoonesse nähtavale kohale teabetahvel sõnaga ”VIDEOVALVE”.

14.5. Juurdepääsuõigus jälgimisseadmestiku otsepildile ja salvestistele on kooli direktoril ja

tema määratud isikutel.

14.6. Jälgimisseadmestiku salvestisi edastatakse kolmandatele isikutele üksnes õigusaktidega

ettenähtud juhtudel (eelkõige andmesubjektile vastava taotluse alusel,

õiguskaitseasutusele süüteo menetlemisel).

14.7. Jälgimisseadmestiku salvestisi säilitatakse tavapäraselt kuni üks kuu alates salvestamise

hetkest, välja arvatud juhtudel, kui salvestist kasutatakse kuri- ja väärteomenetluses.

14.8. Jälgimisseadmestik peab toimima terviklikult ning jälgimisseadmestiku süsteemis ei tohi

infot volitusi omamata muuta. Salvestis peab olema käideldav eesmärgiga kindlustada

volitatud isikutele ettemääratud aja jooksul salvestise kättesaadavus.15.RAVIMID

15.1. Lapsevanem/seaduslik esindaja tagab õpilasele määratud ravimite jõudmise kooliõe

kätte.

15.2. Perearsti või eriarsti poolt õpilasele määratud ravimeid annab vastatavalt raviskeemile

kooliõde/kasvataja või kasvataja abi.

15.3. Õpilase määratud ravimeid hoitakse kooliõe tööruumis asuvas lukustatud kapis.

15.4. Esmaabiks vajalikud vahendid asuvad õpetajate toas, kasvatajate tubades ja tööõpetuse

klassides tähistatud kappides.

15.5. Esmaabiks vajalike vahendite olemasolu eest, selleks ettenähtud kappides, vastutab

kooliõde.

16.VÄÄRAMATUST JÕUST TINGITUD ERIÕPPE (DISTANTSÕPPE)

KORRALDUS

16.1. Distantsõppele üleminek toimub hetkeolukorda arvestades ja koolipidajaga

kooskõlastatult. Distantsõppele võib üle minna konkreetne klass või terve kool.

16.2. Distantsõppe ajal toimub suhtlus õpilaste, õpetajate ja lastevanemate vahel telefoni teel,

e-posti või Stuudiumi vahendusel. Õpilaste ja koolitöötajate omavahelises suhtluses

kasutatakse kooli domeeniga e-posti aadressi.

16.3. Distantsõppe perioodil korraldatakse juhendatud e-õpe, õpilaste individuaalne töö kodus

ja tugispetsialistide teenused toimuvad kooli distantsõppe päevakava alusel.

16.4. Distantsõppe tunniplaanis on päevas kuni 5 tundi juhendatud õpet. Õpetajad arvestavad

ülesannete sisu ja mahu puhul õpilase vaimset võimekust ja üksinda töötamise võimet.

16.5. Distantsõppele jäävad õpilased saavad koju õpimapid õpiülesannete ja tööjuhenditega.

Juhendatud e-õpe toimub videotundide, Stuudiumi ja/või e-posti vahendusel. Vajadusel

toetatakse õpilasi telefoni teel.

16.6. Õpilased saadavad oma tööd õpetajale Stuudiumi või e-posti vahendusel.

16.7. Kõrvalistel isikutel ei ole õigus videotunnis osaleda. Vajadusel ja õpetajaga kokkuleppel

võib tunnis osaleda lapsevanem.

16.8. Võimalusel jagab õpilane videotunnis oma videopilti ja kasutab kõrvaklappe/mikrofoni.

16.9. Videotunde ei salvestata.

16.10. Tugispetsialistid toetavad õpilast videokõne või telefoni teel.

16.11. Distantsõppele viidud klasside jaoks koolimajas õppekavaväliseid tegevusi ei toimu.